õnnistus

vanaisa nägin sind
kord põllu taga niidul
su ümber olid päikesed
ja sammaldunud hiiud

seal soo peal metsasalus
sind nägin korra veel
su kätes oli valu
ja olid jälle teel

su sõrmedest said varred
ja puudest vasikad
nad noolisid su arme
ja noori leesikaid

seal metsas sind ei kartnud
siis ükski isahirv
sest õnnistuseks antud
on neetutele hirm